13.aprillil 2023 toimus Värvukeses koolitus ,,Lapse toitumine eelkoolieas" 18. aprill
Tervislik toitumine on oluline tervele perele. Kui vanemad(täiskasvanud) ise ei toitu tervislikult, on
raske seda nõuda ka lapselt. Lapse toitumisharjumuste väljakujunemine on pikk protsess, mis nõuab
vanematelt palju kannatlikkust ja meelekindlust. Et see õnnestuks parimal viisil, nii lapsevanematel
ning teadlikumad oleksid lasteaia ja köögi personal, toimus neljapäeval, 13.aprilli õhtul Võnnu
lasteaia saalis toitumisterapeut Sirje Hendla koolitus,,Lapse toitumine eelkoolieas“.
Koolituse käigus said vastuse järgmised küsimused:
-Kuidas parandada lapse toitumisharjumusi?
-Mida teha siis, kui lapsele toit ,,ei maitse,,?
-Miks laps ei söö?
-Mida teha, kui laps sööb liiga palju?
-Mis on söögilauarahu?
Laps õpib seda, mida talle õpetatakse. Kui laps õpib tundma toitu, teab kust toit tuleb, saab
erinevaid maitseid proovida ja teeb seda kõike rahulikus õhkkonnas, siis on suurem tõenäosus, et
tal kujunevad välja tervist toetavad harjumused ja hoiakud.
Uue toiduainega harjutamisel tuleks lubada lapsel seda vaid proovida. Proovimine tähendab kasvõi
keelega maitsmist ja lubatud on toit salvräti sisse välja sülitada, kui see ei maitse. Kui laps esimese
proovimisega toitu omaks ei võta, tuleb järjekindlalt edasi pakkuda ka edaspidi. On kindlaks tehtud,
et umbes 8-10 „proovimisega“ võetakse uus toit omaks.
Miks laps ei söö?
Kuna me tajume toitu meeltega (nägemine, haistmine, maitsmine, kompimine), siis võibki olla üheks
põhjuseks, et toit näeb nt imelik välja (värv, välimus, asetus taldrikule, kuju). Lisaks on ka väga
mitmeid muid faktoreid, mis mõjutavad lapse söögiisu (nt lusikas pole õige suurusega või ei oska ta
seda kasutada, häirivad helid, psühholoogilised põhjused-ärevus, eeskuju jms.
Lapse liigsöömise põhjuseks võib olla suur aktiivsus, liiga suur portsjon, magusa söömine jne.
Oluline on, et söögilauas valitseks rahulik ja sõbralik õhkkond, kus laps saab tunda end turvaliselt,
teda ei kiirustata tagant, välditakse võrdlemist teistega: ,,Näed su õde on nii tubli ja sõi kõik ära“
Väljendeid: „Söö taldrik tühjaks“, „Ära mängi toiduga“, „Kui sa ära ei söö, siis...“ ei ole soovitatav
samuti kasutada vaid pigem julgustage ja kiitke last.
Samuti on soovitatav õpetada lapsi toiduaineid ja toitu tundma, arutleda toiduga seonduvatel
teemadel, arutleda koos lapsega järgmise päeva menüü üle, kasvatada koos toitu ning valmistada
koos lapsega roogasid.
Alahinnata ei saa lapsevanema ja lasteaia omavahelist koostööd sarnaste reeglite kehtestamise näol
(söögilauas käitumine, maiustuste liigtarbimisest hoidumine jne)
(Kokkuvõte toitumisterapeut S.Hendla koolitusel käsitletust, 13.04.2023)
Soovin kõigile järjekindlust, julget katsetamist ja parimat koostööd
Piret Saar
Direktor
Võnnu Lastead Värvuke
Tervislik toitumine on oluline tervele perele. Kui vanemad(täiskasvanud) ise ei toitu tervislikult, on
raske seda nõuda ka lapselt. Lapse toitumisharjumuste väljakujunemine on pikk protsess, mis nõuab
vanematelt palju kannatlikkust ja meelekindlust. Et see õnnestuks parimal viisil, nii lapsevanematel
ning teadlikumad oleksid lasteaia ja köögi personal, toimus neljapäeval, 13.aprilli õhtul Võnnu
lasteaia saalis toitumisterapeut Sirje Hendla koolitus,,Lapse toitumine eelkoolieas“.
Koolituse käigus said vastuse järgmised küsimused:
-Kuidas parandada lapse toitumisharjumusi?
-Mida teha siis, kui lapsele toit ,,ei maitse,,?
-Miks laps ei söö?
-Mida teha, kui laps sööb liiga palju?
-Mis on söögilauarahu?
Laps õpib seda, mida talle õpetatakse. Kui laps õpib tundma toitu, teab kust toit tuleb, saab
erinevaid maitseid proovida ja teeb seda kõike rahulikus õhkkonnas, siis on suurem tõenäosus, et
tal kujunevad välja tervist toetavad harjumused ja hoiakud.
Uue toiduainega harjutamisel tuleks lubada lapsel seda vaid proovida. Proovimine tähendab kasvõi
keelega maitsmist ja lubatud on toit salvräti sisse välja sülitada, kui see ei maitse. Kui laps esimese
proovimisega toitu omaks ei võta, tuleb järjekindlalt edasi pakkuda ka edaspidi. On kindlaks tehtud,
et umbes 8-10 „proovimisega“ võetakse uus toit omaks.
Miks laps ei söö?
Kuna me tajume toitu meeltega (nägemine, haistmine, maitsmine, kompimine), siis võibki olla üheks
põhjuseks, et toit näeb nt imelik välja (värv, välimus, asetus taldrikule, kuju). Lisaks on ka väga
mitmeid muid faktoreid, mis mõjutavad lapse söögiisu (nt lusikas pole õige suurusega või ei oska ta
seda kasutada, häirivad helid, psühholoogilised põhjused-ärevus, eeskuju jms.
Lapse liigsöömise põhjuseks võib olla suur aktiivsus, liiga suur portsjon, magusa söömine jne.
Oluline on, et söögilauas valitseks rahulik ja sõbralik õhkkond, kus laps saab tunda end turvaliselt,
teda ei kiirustata tagant, välditakse võrdlemist teistega: ,,Näed su õde on nii tubli ja sõi kõik ära“
Väljendeid: „Söö taldrik tühjaks“, „Ära mängi toiduga“, „Kui sa ära ei söö, siis...“ ei ole soovitatav
samuti kasutada vaid pigem julgustage ja kiitke last.
Samuti on soovitatav õpetada lapsi toiduaineid ja toitu tundma, arutleda toiduga seonduvatel
teemadel, arutleda koos lapsega järgmise päeva menüü üle, kasvatada koos toitu ning valmistada
koos lapsega roogasid.
Alahinnata ei saa lapsevanema ja lasteaia omavahelist koostööd sarnaste reeglite kehtestamise näol
(söögilauas käitumine, maiustuste liigtarbimisest hoidumine jne)
(Kokkuvõte toitumisterapeut S.Hendla koolitusel käsitletust, 13.04.2023)
Soovin kõigile järjekindlust, julget katsetamist ja parimat koostööd
Piret Saar
Direktor
Võnnu Lastead Värvuke
